Teeoludest

Mõned päevad tagasi maja otsides ringi sõites, mis põhimõtteliselt eeldab süstemaatilist tänavate läbikammimist, olin teel Katast Nai Harni. Peale ühte vaatepunkti keeras üks üks tee paremale sildiga "plakaplakabeach niimitukilomeetrit). Loomulikult keerasin siis nina sinnapoole ja mõtlesin järele vaadata.

See oli selline huvitav dzunglivaheline teelõik. Hullemate kurvide ja kaldega, mis ma veel kohanud olin. Mida allapoole, seda hullemaks läks. Aga suurest jonnist sõitsin ikka edasi.

Dzungel vajus järjest rohkem tee peale, kohati polnud ääri üldse näha. ühes kohas oli mööda mäekülge vihmasematel aegadel palju liiva alla jooksnud. Sellest pole pildil nii hästi aru saada, tundub nagu oleks lihtsalt liivasem teelõik, aga tegelikult oli see paremast otsast nii üle poolemeetrine kuhi teepinnast kõrgemal. Tükk aega mõtlesin, kas julgen sealt rolleriga üle sõita kuidagi. Vasakust nurgast nibin-nabin ikka õnnestus.



Suvalises kohas oli ühe suuna blokkinud kivi. Ikka juhtub ju suuri kivisid tee peale eksole? Suisa nii kauaks et neile jõuab mingi hein peale kasvada..



Mingil hetkel muutus väga tavaliseks see, et merepoolne (vaade oli sealt muidugi maaliline) asfalti äär oli selline..murdunud. Mõtlesin et kiikaks üle ääre. Paarkümmend meetrit langust. Üritasin kiigata, mis asfalti ääre all on..nii palju kui mina nägin siis suurt mitte midagi - üks suur auk :D Paar sammu tagasi astudes sain aru, et ilmselt seisan jupi peal, mida mõne aasta pärast seal ei ole enam.





Tee lõppes mingil hetkel peale paari kilomeetrit lihtsalt ära. Edasi läks mudane rada mäest üles ja treppidest alla mere äärde oli üks restoran ehitatud. Mõned kohalikud paistsid. Tont teab, mis point sellel kohal oli :P Tulin sama targalt tagasi.